Happy New Year :)

Minu poolt siis ka :)
Eelmine aasta oli ikka tohutult tegusavõitu :D Ma ei teagi palju võistlusi seljataha jäi, aga kogumusi ja hobuseid oli palju.
Aasta algusepoole sõitsin peale oma hobuse veel Alarmiga, tohutult andeka ponipoisiga (ruun). Ma küll tema isaga lähemalt kokku puutunud suht vähe, aga mitmedki on öelnud, et iisasse (issi siis Elkar) ja ka oma emalt Aspasialt on saanud vaid parimad omadused. Sõitsin temaga vahelduvalt suve keskpaigani umbes. Jõudsime isegi päris mitu võistlust teha kust enamustelt ka rosetiga tagasi tulime. Suvel loobusin temast, tundsin, e olen talle natuke liiga suur :( ...
Suvel natuke andsin trenni Hanaga Kristiinale, kellega meil tohutult lõbus oli :D Me ei jõudnud küll palju teha, aga siiski ma loodan, et ma suutsin teda natukenegi edasi aidata :) Sügiselkahjuks jäi aega väheseks...
Suvel veendusin, et mul on tõeline unistuste takistussõidu hobune ja kui ma teda käsitlema õpin siis pole miski võimatu :D Niisiis saimegi Mecuga oma esimesel hooajal rohkesti võistlustel käia ning mitmedki korrad rosett näpus tagasi tulla. Mida kuu edasi seda edasi kasasid ka kõrgused, kui oma esimesel võistlusel tegime vaid 80cm siis suve lõpuks saime ka paari 120ga hakkama ja mumeelest ka päris edukalt :)
Hanagagi avastasin palju uusi asju, eriti aga selle, et kui võimekas ta tegelikult on. Üsna keeruline hobune, aga kui toimima saada siis SUPPER. Kord saab ta olema ka võistlustel sama hea kui trennis.. see on mu eesmärk nr1 :D
Oktoobri alguses kohtusin kahe eriti ägeda tegelasega, kellest üks mulle päris korralikult hinge puges :) Libero ja Fokstrotiga nimelt. Mõlemad kuuluvad mu heale sõbrale Rael Lohule (tsau Rael!). Oktoobrist poole novembrini olid nad Keskkülas. Lühike aeg, kuid täis tohutut arengut. Mõlema poolset. Ma tohutult loodan, et see hooaeg avaneb mul võimalus ka nendega (eriti Liberoga) võistelda. Suuri hobuseid väiksematel võistlustel on niigi vähe ja Libero teeks elu värvikamaks oma pea 180cm'se kasvuga ja oma vägeva hüppega. Kõik ilus saab vahel otsa :D ja nii pidid ka nemad koju talvituma minema.
Samas, aga juhtus sel ajal nii, et kuidagi läksin ma sõitma Varsitaga. Niisama pool nalja pärast. Esimene kord ei tulnd meil suurt midagi välja, kuid siiski otsustas Syret laduda meile pea 130 ette ja tohohh kus Varss põrkas :D Oma napi aja ja muu kõrvalt otsustasin ma taga sõita veidi ja ka Syret sõitis veits Hanaga, sest me pidime võistlema nii minema.. Läksimegi :D Sealt edasi läks kõik nagu õlitatult ja juhtuski nii, et Hana asemel läks Nuiamäele hoopis Varsu, kellega see hooaeg võistlema hakkan :D
Vahel veel olen Preiaga sõitnud, kes ka Syreti hobu on ja eesmark on ka temast tore võistlusratsu teha :D
Ütlen vaid üht EDU MULLE xD! Aga eks ma saan hakkama, alati saan ;)