DejaVu

Üks lögane Novembrikuu päev, kaks tugevalt keskealist maainimest- naine ja mees , haagivad oma auto taha treileri. Vanema ja valget värvi. Sõidavad, ma täpselt ei tea kuhu, aga kaugele - nad ise teavad ...vist. Kui nad on kohal võtavad nad ühe hirmunud hobuselapse, aga ta ei taha minna treileri peale, see on pime ja kole, pole aknaid ja kitsas on kaa... Nad saavad vihaseks ja löövad ning on ehmunud hobuselapsega kurjad.. ta on vastu ka. Ainult nemad teavad kaua see aega võttis , lõpuks panid nad salli ümber pea ja veidi aja pärast läks hobuselaps autosse....
... läks mööda päeva pealt neli aastat... isegi kellaaeg võis olla sama kanti... Hobuselapset on kasvanud ilus hobuseneiu, ilus ja õnnelik. Elu,aga muutub ja vahel on vaja muuta seda veelgi.. Tulid inimesed, tuli treiler... hobuseneiu, aga endiselt ei tahtnud minna sinna kitsasse ruumi, nüüd ta teadis , et see pole ju nii ohtlik, aga ta ei tahtnud jälle kodust ära minna... see on ju olnud nii kaua tema kodu. Inimesed olid rahulikud, üritasid õrnalt, siis olid nad kurjad ja tegid tüdrukule haiget ja nii vaheldumisi kümneid kordi... Hobuseneiu ei ole ka papist, tema ei taha minna ja tema ei lähe... Kuni ühel hetkel tuli tema inimesel meelde viimane õlekõrs, see sall... Inimene teadis , et hobuseneiu võib karta, paanikasse sattuda, aga polnud enam muud võimalust.. Ta ei tahtnud, et talle midagi silmade ette pandaks , ta kartis, aga leppis. Ta teadis mis tal ees on , ja ei tahtnud tulla ikka, aga selle sama inimese tuttav hääl, mis talle niipalju kordi oli lubanud kaera, leiba ja teda tervitanud, kui ka teda korrale kutsunud, talle pahasti öelnud... See hääl oli siiski oma ta tuli selle hääle poole... Ta pandi kinni ta kartis, aga ta oli oma inimesega, ta usaldas teda kõigest hoolimata.... Kui ta kongist välja sai oli ta ikka hirmul, kuid koos oma inimesega läks ta oma uude koju.. Näinud mõnda vana tuttavat, hunnikut heina ja tilgakest müslit kopsiku põhjas ei kartnud ta enam. Ta oli rahul, kuid natukeigatsev.... Aga inimene lubab, et sa saad oma karjamaadele oma sõprade juurde tagasi ... Oota kevadet ....
(Et siis 19 nov 2004 tuli Hana keskkülla , alates 19 nov 2008 on ta reius... vb varsti nuiamäel ... aga kevadel me tahame minna kohu tagasi)