Kiss, kiss.. bang, bang (hoiatan veider!)

Ärkasin ühel mõnusal sügispäeval, taevast paistis pilveke, hiljem pigistas ka päikesekiir ennast sealt vahelt välja. Pikutasin oma siidlinade vahel veel mõni aeg, kuni saabus mulle sõnum, mille oli kirjutanud Rael. Seal seisis midagi sellist: " Täna lähme minuga, Maaria tuleb ka vb". Noh ma siis vastu "millal minek on?"... Ruttasin oma armsa arvutikese taha, kahjuks ei mäleta, mis siin tegin... indlasti mingi fotoalbum-orkut-börs-soov-lemmik ring oli + lisad. Igatahes talli kahhasime minema 12.44. Istusin autosse ja puhusin juttu ... Jõudsime Aresse, siis tuli meelde Grete, kellele ma polnudki veel öeldnud millal minek. Jutud räägitud jätkasime teed. Läksime esmajärgus raudsuksuga Härma, müslit osta. Mõeldud, tehtud, ostetud. Roolisime veel mööda linna ringi ja palju hetki hiljem krabasime Mai Selveri vastas GB peale. Talli jõudsime kellaks 2.16 . Oli veidi külm, kuid päike siiski üritas paista. Platsil kihutasid ringi Beti ja Pille. Ei hakanud segama, puhastasin Mecut ja lasin Libero endale korda seada. Mõningad ajad hiljem läksin Liberoga ratsutama, ei ole just kiita meie koostöö sel päeval, kuid ei saa ka kurta, kuna vigu ikka minust otsima peaks. Kui hüppamine, kraapimine ja kihutamine oleks eesmärk, siis oleksime me seda ületanud, kuid nii see polnud.. eesmärk peaks olema midagi rauhuldust pakkuvamat, ei kurda endiselt. Proovisin üht ja teist moodi hakkama ei saanud. Lõpetasin ennem kui oleksin keeranud mõne ajuvaba käki.... Korra asetasin oma tagumiku ka Fokstroti sadulale, seegi mind täna ei soosinud. Tühja sellest, ega ma ennast morjendada ei lasknud, küll ükskord saab paremini... Andisn hobused ära ja kõndisin pea täis mõtteid talli, olio mudane.. Panin oma kullakallile Mecenasele pähe helepruunid valjad, meepruunide ratsmete ja mehhiko kapsliga. Oli hea vaadata nii hästi õnnestunud komplekti, mille kirsiks Mecenas oli. Imeväel ajasin ta veidi karvaste jalgade otsa kaitsmed, mis apelsini oranžid olid ja seljale laotasin valtrapi mis küll kulumisest hoolimata, öö-taeva sinine oli ja ääristatud kõrvitsakarva kandiga. Panin ta seljale sadula ning kinnitasin selle vööga millel on klapp. Oli hea teda vaadata, nii ilusat pildi iga silm ei näe, mul nägid seda mõlemad. Jalutasin platsile, vahepeal juba tõusnuna sadulasse - jalutasin. Oli hea ennast tunda seal üleval. Ei saa kiita meie trenni algust eks me mõlemad polnud veel lainel, kuid purjed aitas tõsta libisev, millega ta kringliks väänasin. Kringlitükke, aga palju ei söö ja eemaldasin libiseva ning mõnulesin nüüd juba palju meeldivama hobuse otsas, küll ma olen osav. Ei usugi , et minu ineilus hobune sedapsi joosta suudab, aga kae imet saigi nõnnaviisi. Galopis olime me mõlema juba healmeelel ja kööstööl, oli hea, et oli hea. Rael tõi mulle teki ja pakkisin Mecenase sisse nagu kingituse, ainult lips oli veel puudu. Pesin ta kaitsmeid jalgade ümber ja ka jalakesed endid said sellest osa. Viisin ta boksi jättes kaitsmed õuele täiendavat pesu oodates, ei tulnudki neil seda pikalt oodata, tegin ära. Varustus viidud- korras, panin ka söögipoolise hobuste toidunõudesse, neile maitses, või nad teesklesid hästi, aga raulolevat nägu ei tulnud kaugelt otsida. Ootasime veel palju aega lugedes enast välja tarkusi, kui tuli järgi auto mis meid kodupoole viis. Nii sai läbi see päev millest jutustama olin kärmas.