Aga kui.. siis oleks ... poleks ...

Olen oma 8. sünnipäeva maha maganud, aga umbes kuu aega tahasi sai mul kaheksa hobuse aastat.

On olnud ju iseenesest häid ja halbu aegu, palju on muutunud.

Kui ma 2001 aastal lõpuks 9.aastasena talli jõudsin, siis selleks ajaks olin ma seda oodanud 8,5 aastat. Iga järgmine kevad pidin ma saama ratsutama minna. Kuidagi imelikul kombel selgus, et mu ema ühe tuttava tütar käib ratsutamas. Tall pole väga kaugel ka kodust vast 13km, kuigi sellel ajal tundus see ikkagi üpriski pikk maa. Lõpuks saigi kokkulepitud, et lähme vaatama sinna, ma arg, nagu olen, ei tahtnud üksi minna. Seega kutsusin oma parima sõbranna Karmeni ka ratsutama, ta oli suurima heameelega käpp. Nii me siis sinna läksime. Esimene kord sain ma jalutada poniga Ramsi, eesti tõugu võik mära, Hirmus paks, aga väga armas. Ta armastas algajaid platsilt ära sikutada :D . Karmenit loksutati pisikese ristandmära Emmeliine (Kes vb teab ta on Golden Rose ja Graffity ema) seljas. Samal päeval nägime ühte pisikest varssa keda pesti ka, ta oli maastikul kogemata kraavi jooksnud ja oli üleni mudane, nagu sopakoll, see oli Filippos (Mikk Nõmme endine 3v hobune) .. See päev oli üks parimaid mu elus... Niisiis hakkasime seal trennis käima, ka mu õde käis meiega koos kusagil aasta või nii.. Esimesed hobused olidki meil põhiliselt Emmeliine ja Ramsi, hiljem tuli Vanta. Üsna samal ajal kui meie tulid sinna talli ka Lilian (Lehe) ja Anett (Griffel) . Kuna nad olid varem ratsutanud, siis said nad endale kohe kindlad hobused... Me olime K-ga üsna kadedad, sest peaaegu kõigil olid oma hobused (kindlad sõidukad)...Aja möödudes me kohanesime ja saime "proffideks" ... Tallis ei olnud meid kunagi palju, ratsutamine polnud vist veel niiii populaarseks saanud. Algusaegadel olid tallis Annika (Safronov), Lilian, Anett, Karin (Peks), Jaana, Katrin, Marit, Eleri (Kurvet) ja meie K-ga. Treenerik oli tol ajal Kristo Nilov. Ajapikku asjad muutusid, Kristo läks ja tuli Mikk Nõmm. OII, kuidas me teda alguses kartsime..siis saime ka meie kindlad sõidukad endale Karmen sai eestlase Vanilli ( vb keegi teab ta järglast Eltonit) ja mina Mona-Lisa 3/4 araablane. Tänu Mikule hakkas Mona päris hästi hüppama (kuna ta oli poniklassis, siis ma kujutan ette kuidas taga oleks võinud seal võite noppida). Meil oli seal tallis suhteline anarhia, võisime sõita misiganes hobustega, kes trennis polnud. Seega tihti peale sõitsime 2-3 hobusega päevas... Kuna mõistust väga polnud, siis ilma Mikuta päevadel ja ka pärast Miku äraminekut sealt tallist olid meil alalised hüppetrennid. Hüppasime oma ponidega mõnusalt 110-120 takistusi ilma igasuguse järelvalveta ja tihtipeale igapäev. Mõnikord juhtusid ka paremad hobused nagu Epelle, Papillion, Empire ja Budapest, Galop...jne.. meie kätte, sis sai ikka veel kõrgemaid takistusi hüpata... Me lihtsalt ei kujutanud ette, et asi võiks teisiti käia. Hobustel oli supper tervis, ma ei mäleta, et keegi oleks ainsatki korda köhinud..olnud lombakas (trenni süül) ... [veel tasuks mainida, et käisime seal iga päev bussiga ja seetõttu pidime päevas ca 3km kõmpima, mu vanematel oli liiga pikk maa järgi tulla, töölt tulles oleks siis aint 3km rohkem olnud xDxDxD]

Sellest ajast (2001suvi-2004suvi) õppisime me tegelikult tohutult, palju tänu Mikule ja ka sellele, et sai kogemusi ernevate hobustega. Mikult õppisime ka seda, et kas ratsutad ja annad endast PARIMA, et kõike teha, või vingud kodus... distsipliin ...

Edasi tuli natuke aega segaseid aegu... (2004 suvelõpp-nov) Kõigepealt läksime Pärivere talli, aga kuna seal olid noored hobused ja liiga teistsugune kui lootsin läksin sealt üsna varsti edasi... Tori HK.. see oli esimene koht, kus ma enam igapäev ei saanud käia, käisin paar kuud kas 2 või 3 x nädalas. Andrus oli treenerina OK, aga see, et seal oli palju rahvast suur tall ja mitte väga ägedad hobused loobusin ma sellest kohast... võtsin seisukohaks, et THK on üks üsna nõme koht..

Järmine aeg oli KKT (2004nov-2008nov).. Üsna varsti sai mulle selgeks, et see mis oli olnud Tolle tallis, hobused kes hüppasid väga hästi, kogu see korraldus jne..see oli vaid seal, aga tuli edasi elada... KKT-s oli väga meeldiv seltskond, väike hubane tall, toredad hobused.. Nii siis seal oli ka alguses käimine 2-3x nädalas... aga ma ei tea kuidas asi muutus, aga järgmiseks kevadeks käisime me seal juba 4-5+ korda nädalas. Ning alguses kui sõitsime erinevate hobustega alati, siis varsti olid ka seal meil sellised peaaegu kindlad hobused (nt 2 hobust 2 peale, kord sõitsid ühega siis teisega ja nendega võistlesime ja nii)...See koht sai kiiresti väga omaks, pealegi ma võisin ennast seal ise bossimaks pidada (kui Tolles olime alati meie titekad, siis seal sain mina SUUR olla)... Esimesteks võistlushobusteks said Atlanta ja Miku, üsnapea ka Belive in Me. Nädal aega peale seda, kui ma KKT-sse läksin tuli sinna uus hobune HANA(paks karvane, 100% pussakas).... juhtus kuidagi huvitaval kombel, et 2005 juuliks oli temast saanud minu hobune..siiski sõitsin ma edasi ka Anne hobustega, alguses Mikuga, aga kuna Daisi enam Tiaaraga sõita ei tahtnud (sest ta koguaeg ainult tõrkus), siis ma mõtlesin temaga proovida. Esimese võistluse tegin ma taga nii, et polnud kordagi sõitnud ennem ja tõrkusime välja ( see oli vist ka ainuke kord kui ma taga välja tõrkusin!!!!!!!!!) 2006 aastal hakkasime osa võtma ERL poni võistlustest ja sõitsime ka paljudel väiksematel võistlustel, kuna ma see hooaeg pmst üksi Tiaaraga sõitsin, siis läks mei üpriski hästi Suvise ponikarika võit (80cm-l) jne... Meil kohe õnnestus koos, 2007 plaanisime ka SMV-le minna, kuid siiski lõpuks sinna me ei jõudnud. 2007 hooaeg polnud enam NII edukas, kuid sellest hoolimata saime hulganisti auhinnalisi kohti, seekord ei sõitnud ma taga enam niipalju kui varasemal aastal :/ polnud võimalust, sest Mannu (Anne lapselaps sõitis taga nüüd ka)... 07 sügisel saigi otsa meie koos veededud aeg... Sama aasta kevadel, aga võtsin ma endale tegeleda poni Alarmi (Aspasia x Elkar), juba päris pisikese jupatsina meeldis ta mulle ja ma olin kindel, et temast saab tuleviku poni. Ta oli supper vahva tegelane ja hüppas ka väga ägedalt... tegin 2008 aastal taga ka mitu starti, mitmel neist saime ka kohale... (tema pärast oleks ma tahtnud olla aasta noorem, et ka temaga ponisi sõita) Ta lihtsalt oli ideaalse hüppega poni, aga temaga tuli sõita nagu hobusega, mitte lihtsalt mööda plats aerutada (!). 2007 aasta sügisel jõudsin ma ka arusaamisele, et oleks vaja uut hobust, aga Hana peab ka jääma, seega tuli otsida kedagi tema kõrvale. Alguses oli plaan osta võimalikult odavalt, kas natuke probleemne või 3ne hobune, kes aga peab olema võimekas, leidsimegi ühe hobuse, kuid kuna tal oli luukild jäi ta ostmata, tuli edasi otsida ja asi jäi natuke ooterežiimile, ükspäev nägin lilletallis kuulutust ja küsisin ühe hobuse kohta, läksime ka teda vaatama, hobuseid näitas meile IVo , oli kakshobust trakeen Polaksas ja poolakas Mecenas.. Tegelikult meeldis mulle esimene nagu rohkem, ta oli selline natuke tuimem, aga piltilus. Mecu seevastu oli karvane ja paks ning harjumatult tuline , Ivo sõnul, aga sporthobusena oleks mõtekas vaid Mecu, seega polaksast rohkem ei kaalunud.. Saime jalapildid ja tervisepaberid kõik oli OK, peaaegu olime juba Jah öeldnud, kui ma kahtlema hakkasin ja otsustasime, et otsime ikkagi edasi, Mec oli ikkagi liiga väike ja kole ja vb ei hüpand nii hästi ka (kuigi ivo ütles, et ta mitu kuud korralikult treenimata).. Kuidagi, aga läks nii, et omanik sai meid nõusse teda veelkord proovima, hüppasime natuke kõrgemaid tõkkeid ja tõesti selle 2nädalaga oli hobune midagi muud...niisis JAH... Kuna, aga talv oli tulekul nov kuu oli ju ... jätsime Mecu natukeseks Nuiamäele veel ja käisime seal treenimas (ning Ivo sõitis ka kõrvalt) paarist kuust sai 4 kuud. 2008 kevadel kolisime KKT-sse..2008 suvest sõitsin põhiliselt oma hobustega, sinna kõrvale vahel nt Patrasega ja mõne noorega. Nii see jäi, suvel sai veits võistlemas käia ja .. varsti oli sügis... Võtsime vastu otsuse talv veeta Nuiamäel ja tagasipöörduda kevadel ......(mõtteks see jäigi) ... 2008 oktoobris oli mul võimalus õpetada kahte noort Liberot ja Foxi ning nov keskel oli Mecul aeg tadaaa öelda KKT-le... Hana pidi detsembris järgi minema...njah ... Novembri kuus sattus aga nõnda, et Raeli kaudu ma sain tuttavaks Syretiga, kes pakkus mulle võimalust sõita ta hobuse Varsitaga, kelle jaoks ta ise veel valmis polnud... kuna Syrr asus Reius, siis esijalgu kolisime Hanaga sinna, et sealt varsti Nuiale edasi minna... Lõpuks läksime Nuiamäele hoopis Varsitaga... Seal oldud ajad oid vahvad ja trennirohked....Hana , aga jäi Reidu kus PAISTIS tore. Kuid tuli talv ja esimesel jaanuaril ma mõistsin, et tahaks minna maneeži ka Hanaga sõitma, Syret mõtles, et Preiale kuluks ka üks trenn ära, siis mõtlesime, et järsku viime kuuks, kuigi Tori tundus endiselt seline ebameeldiv kohta, nii, et kindlasti mitte rohkem kui kuu ... või siis juba kevadeni.. Chimera läks KKT-sse..ja vahepeal oli Preia KKT-s ... Plaan oli ju kevadel sinna minna... Veebruari keskel ükspäeva ma pesin ennast ja vannis olles tuli mõte, mis lahendaks palju pingeid... hobused tuleb tuua Nuialt Torri, see on tugev raha ja aja kokkuhoid, seega saigi nii tehtud (kuigi ma olen siiani tohutult õnnetu, sest Nuiamäe on supper koht)... Kevadel otsustasin Mecu maha müüa :( , et suuur hobune endale osta, aga ema lõpuks ikkagi polnud nõus ja nii jäigi .. Kuid ükskord käisime Libatses ja nägime seal ilusat halli täkku Come Back (I. Tjungske) , Andrus ütles, et hind 50 tuhhi ... kolma hobust liiga palju, pole raha, kahene liiga noor. Mõni nädal hiljem pakkus Ints sama hobust 20tuhhiga .. Mõtlesime mõtlesime, äge hobune ju ... lõpuks otsustasime, et vb oleks see mõtekas ja olime nõus, kuid Indrek oli ta juba ära lubanud parema raha eest, siis pakkus Andrus veel mulle Viscot, aga kuna mul niipalju raha polnud siis jäi ära kahjuks :( Siis rääkis Syret, aga mingist märast keda nad oli vaatamas käinud Oleviga (vist ) .. Ilusa tüübiga jne... Emps rääkis Indrekuga ja too pakkuski mära meile ka..Ülejärgmine päev läksime teda vaatama. OOtas nukralt oma sitases boksis, võtsime ta välja tegime maneežs mõne hüppe, hüppas küll (kusjuures mulle meeldis rohkem , kui hall täkk), aga ta oli jube kõnh ja rääbakas :( Samas ilusate jalgadega ja armsa olemisega hobune.. Kaks päeva hiljem oli Arctica Toris .... Nii see siis on läinud .... Tegelikult tahtsin veel kirjutada ühest hobusest veel, aga ei osanud seda petükki otseselt kuhugi panna Paletta, väike hull trakeen.. Kuidas ta alguses ristist ka üle ei hüpanud ainult tõrkus ja viskas alla... Samas tegime taga koos 2007-2009 arvukalt edukaid starte..loodan, et tal on Soomes tore Bye Palli :* ja ta 9punkti traav ... Palli andis ka ühe väärt väljendi meie sõnavarasse "pallit tegema" e. siis hullu panema xD Nende aastatega on olnud tohutult hobuseid, kuid mu kõige esimene sõidu hobune Mona-Lisa on endiselt väga sügaval südames :)))

Hüpped

Tegelikult ma vist ei peaks üldse kirjutama, kui oleks võimalik kirjutamist piirata, siis mu kirjanduse õpetaja tõenäoliselt teeks seda. Sest temameelest ma suudan hmm, hindele 2/3 kirjutada. Nii, et olgu õnnelikud need silmad, kes iialgi ei pea lugema seda mida minu käsi on kirja pannud.Vahepeal, kui ma ei ole kirjutanud pole midagi suurt juhtunud, ikka tavaline tallielu. Mustaga areneme kenasti. Ta on sõidus juba nagu päris hobune. Lõdvestub kenasti, jookseb all hästi ja natuke juba oleme hüpanud ka. Tixi on olnud põhiliselt korde režiimil. Õpib kogu keha töös kasutama. Tulemused on üldiselt olnud meeldivad, suudab palju paremini juba joosta-lõdvestuda.Mecu & Hana on saanud rohkem lebotada, kuid ikka trenni teen ka. Vaheldustega.Eelmine Pühapäev käsin Anne juures KKT-s. Tahtsime niisama vaadata, kuidas neil seal elu läheb. Endalegi märkamatult olin varsti juba hobusel seljas ja niis see läks. Selline karvane ristand mära Betty 4.aastane. Ratsastuson suhteliselt olematu, grupiratsastus nagu võiks seda kutsuda. Aga hobune ise mõistlik või mõistuslik, võttis ratsasportimise normaalselt vastu ja oli nõus muga igasugu tõketest ja kollidest (mida KKT-s leidub ) üle hüppama, Vahva ;)Pärast mõtlesin jälle, et miks mul kohe nende pussakatega alati nii hästi sobib ?!? Vb sellepärast , et me kumbki ei oska ratsutada ...See nv tegelesin hüppamisega...alustasin eile.... Hanaga, kui reedene trenni oli katastroof, siis eilne trenn oli päris vahva, alguses tegin libisevaga soendust, kuid üsna pea avatasin, et libisev täitsa mõttetu, sest Hana, nii normaalne. Üllatav... ju siis reedesest lõputust rabelemisest oli kasu ... Igatahes hüppasin, maneežis oli okser, lattaedadest rida (3fuleega) ja veel üks lattaed. Alguses soendus hüpped polnud teab, mis head. Ronid mul nagu veitsa liiga alla ja polnud päris see, edaspidi katsusin ise julgem olla ja jätsin talle ennem tõket rohkem ruumi ja kus hüppas :O .. Pole nagu viimasel ajal takistusi kõrgeks ajanud, aga lõpuks olid lattaiad 135 ja okser mingi 125+ ... Ei vaadanud ka , et ei tahaks, või ei peaks hüppama, lihtsalt no problemo... Ma ei saa aru, mida ma võistlustel valesti teen, et üle 110 ei taha minna :S .. Vb ta lihtsalt teb, et võistlusplatsil ei järgne tõrkumisele mingit karistust ... Oh ei tea ... Igataes eile oli ta super ... vb panen paar videot ka .Hüppasin veits Mustaga ka, aga tagasihoidlikult , pmst mõne risti ja no selline väike võimlemine, aga sõita oli üldiselt hea, liikus mõnua rütmiga ja galopp oli juba ka vähe rahlikum, mõistlikum.Pärast tegin nii Mecule, kui ka Tixile kordet, sedelga ja libisevaga.Täna sõitsin kõigepealt Mecuga, päris selline rahulik oli, töötas kaasa, ei pannud väga segast, traav oli väga hea, galopp oleks võinud veel rahulikum olla. Jookseb suht OK, aga maneežs tundub, et väga kiireks läheb asi... Igatahes hüppasin samu tõkkeid mida Hanagagi,Mec hüppas üldiselt hästi ;) Ma viimasel ajal üritan kodus teda natuke kaugemalt panna hüppama parkuuri sõites ja siis ise vahepeal panen nii uurakile kaela peale, kui ta tõukab :/ ...lattaiad olid miski 130 peal ja okser oli tõusvana 140 .. normaalne..Siis võtsin Tixi, ta on korde trennidega palju kompaktsemaks muutunud, liigub paremini ja hea on paindeid võtta, jookseb välismisel ratsmel ja üldse nagu päris. Galopp on ka palju parem, pikem fulee ja veidi rahulikum. Tegin temagagi hüppeid. Täitsa hobuse moodi juba :P ´Vb on ikkagi Aadil õigus ja Tix on SEE hobune .. Iss ja Emps tal ju mõlemad päris ägedad :PMustale tegin kordet täna, kuna emps ei viitsind pikalt passida :DAga ma hakkasin mõtlema- jah ka minu puhul on see võimalik xDMiks mul koguaeg sitasti võistlustel läheb ja trennides normaalselt. Hana hüppab kodus kasvõi üle maja ja Mecu ei katsu ka tõkkeid olgu nad siis nii kõrged kui ma parasjagu hüpata julgen .. :/ Friiki värk :P

What if ?

Ma ei ole tahtnud selle peale mõelda, aga vägisi tuleb see mõtetesse. Mis siis kui ....
Meil Cellukaga, läheb väga hästi, ratsutame vaikselt ja õpime tundma igasugu asju (eile ntx jalgade pesemine). Ta on nii huvitav hobune, ta nagu saaks aru mida ma mõtlen ja mul ei ole probleeme temast arusaamisega. Selliseid hobuseid lihtsalt kohtab liiga harva, aga ma ju pidin ta ainult õpetmaratsutama, mis siis kui ta onnende arust piisavalt valmis, mis siis kui ta maha müüakse, mis siis kui taga keegi teine sõidab. Selge on ju see, et mina teda ära ei osta, ta ei ole ole, ega saa potensiaaliks mulle. Ometi võiks ta ju olla koos minuga... Ma ei suudaks teda vaadata nagu Alarmi, kellegi teisega, kellegagi kes ei ole tema jaoks piisavalt hea ja küsida endalt MIKS OMETI ? ta pidi mulle nii armsaks saama, MIKS ? ... Mõmmi Celluliit (L)
Ma pean midagi ette võtma ;)

Õppida või mitte õppida, selles on küsimus !?

Teisipäeval sai ilusti koolis aktusel käidud, viisime väikseid esimese klassi omi käekõrval saali ja puha. Ma olen nüüd ju abiturient, hiihii minu kohta käivad sellised sõnad, mida ma isegi kirjutada ei oska .... :D Peale seda läksin Grete juurde ja sealt temaga talli, proovisime finaly ära ka Tammiste burxi- normaalne oli :D.
Tallis tegin Mecu , Tixi ja Celluga, ma ei mälta mis järjekorras. Tixi vist esimesena. Tegin üleminekuid, suunamuutusi, sõitsin vist libisevaga. Ilma on ta kuidagi kummipea või kringel, nagu ei oska kusagile sirutada ennast. Libisevaga oli justkui edulisem, vasakut pidi oli väga hea, jooksis nii sirgelt kui paindes. Paremale sõites hakkas ikka vasakut painet otsima, ja enam nii sirgeks ka ei andnud. Üldiselt lõpuks oli täitsa hea :) (huvitav fakt on see, kui Marin millalgi mõned nädalad tagasi teda proovis oli ta nagu paremale parem olnud :P) . Siis äkki tegin Celluga, me saame juba päris vahvalt läbi ta teab millal ja mida mult oodata ja ma usaldan teda. Me nagu sobime omavahel hästi. Tegin kordet natuke ette, põhiliselt häälepeale üleminekud samm-traav ja natuke galoppi kah. Siis proovisin jälle baikselt selga ronida, natuke kõõlusin ja kobisi selga, suhtus sellesse üsna mõistvalt, enam ei oota, et saaks vehkat panna. Tegime samm-traav-samm jne üleminekuid. Natuke laisk on ja ei taha kõiki märguandeid kohe omaks võtta :P Mecut üritasin lihtsalt painutada ja lõdvestada jne , üleminekutega ja põhiliselt galopis, vasakut pidi on juba täitsa hea, kannab ennast ja lõdvestub .. paremat pidi on natuke liiga palju sisemisel ratsmel, aga parem kui mõni aeg tagasi .

Kolmapäeval sõitsin ainult H&M'ga Mecuga jätkasin samade asjadega nagu eelmisel päeval ja tulemused olid üldiselt samad... Hanaga tegina vähe korralikuma ratsastuse üle pika aja, ka üleminekuid, pikendusi, sääre-eest astumisi jne, võtsime tõsiselt, pärast tulin paar hüpet kah. Normaalne oli, mitte ideaalne, aga täitsa hea.

Täna siis jõudsin mingi 3-3.30 ajal talli, kõigepealt sõitsin mustikuga ehk Celluga, tahtisn oma imenunnut ka empsile näidata, panin suht käppelt valmis ja läksin maneeži, kuna hommikul sadas oli kuur kastetud :D ja ei tolmand, silutud oli ka.. Jälle väike korde ette ja selga. Vahepeal juba unustasin, et samal ajal kui ma sõitma läksin, läksid teised karja sisse tooma. Mingi hetk kappasidki maneežist mööda, üsna just kui ma olin selga läinud, Mustik, tõmbas ennast vähe krampi oli valmis nagu põgenema, kuid kui ma rahustasin oli nõus mõõdukalt jätkama :)))) super ju :P Tegime üleminekuid ja volte samm-traav liinil. Toimis väga hästi. , lõpuks tegin mõlemast jalast ringi paar galoppi kah, jube mugava liikumisega elukas on :* Pärast andsin talle täkutallis veel õunu ja lahkusin töötalli. Siis võtsin Tixi, kuna mul tallis ainult 2 valtrappi ja lammas, panin lamba ainult alla, kui sõitma läksin. Trennikad olid ka just parasjagu trenni alustamas, kui jõudsin, Marinit veel polnud. Tegin ka traavi ja värki, kui Marin tuli, mulle meenus , et nad hüppavad täna, osustasin ka nendegamadalate peal ühineda. Kui ma galoppima hakkasin, tahtis Tix veits lollitda, nagu rodeohobu, ma ei tea kas sellest, et ta nii äksi täis või oli sadul ette vajunud (ainult lambaga ta teeb vahel nii), hiljem enam ei teinud , vähemalt mitte väga, paar kalpsu tegi. hüppasin mõned tillukesed harjutused koos teistega :P Marin veits juhendas ja saime väga kenasti hakkama, algul tahtis väga tormakalt minna, kuid lõpuks oli superlux :P Nüüd tõenäoliselt asendangi pühapäevased vabahüpped, neljapäevase seljas hüppamisega :P
Peale poolt7 tuli IVo, kõigepealt tegin Mecuga trenni siis Hanaga. Mec oli alguses jube ähmi täis, pärast väsis ja rahunes. Suht normaalselt õnnestus, kui suutsin omaa istakut ja tempot jälgida, kipun liiga koos tõkkele minema ja siis süstima, peaksin heas ÜHTLASES tempos koguaeg sõitma ja rahulikumalt hüppele kaasa minema.
Hanaga oli jutt suures osas sama, aga Hnagaga tundsin ise , et oli parem . Pimedaks juba läks vaikselt , aga saime hakkama :P Ma rohkem ei jõua kirjutada, unine olen 6.45 ju äratus :( ja 8 vaja koolis olla linnas :Pnicee. homme vähemalt reede...