Angels and Devils ^^

Rääkides siis oma enda inglitest ja kuradikestest... Üks ju istub alati paremal teine vasakul õlal ja mina ei ole näinud päeva, kus nad mu otsustusvõimet ei segaks. Kell hommikul, kui oma luugid avan ütleb raudselt vanasarvik, et täna sa siin magad ja tiivuline vastu ergutab ennast püsti ajama. Mees punases juba mõtleb varuplaane millega lagedale tulla, kui valge, rõngaga sell on suutnud mind veenda riidesse panema. Huvitav, kui mul neid ei oleks, kas siis olekski elu segu sellest saatanlikust ja taevalikult üllast, kas See(!) siis olekski elu läbi roosade päikeseprillide????Ma küll ei ole moefriik, kuid raskel ajal kulub paar ära küll ?!?!

Ka trennid ei ole vennad....Muljetades siis tänasest, võiks arvata, et kõigel on midagi eelneva lõiguga pistmist. Tuline õigus. Lool pole otseselt moraali, või vähemalt üheselt mõistetavat, kui siiski C'est la vie. Torri jõudes ootas mind ees juba valmispandud hobune(Varsy), jäi võtta vaid "raha ja ratsmed", kui turjale tõusta esimesel katsel ei õnnestunud. Tõenäoliselt oleks katseid veel oluliselt rohkem vaja läinud, kui Syret mind aidanud poleks. Rahutu, lausa tõmblev hobune ja mitte ühtegi adekvaatset mõtet ta rahustamiseks. Taas väga lühike traav ja süld üleminekuid. Ma ei tea mis selle hobuse peas toimub ja kohati see hirmutab mind, et ma teda mõista ei suuda, sest ma tean, et ta pole tavaline ta on omamoodi. Hüppama hakateks oli ta veel suhteliselt normaalne. Kuid pöördeid ja kõrgemaid (mitte üle 100-110) hüpates läks asi jamaks, kuigi igakord ei teinud kitsekat ja loopimist, vaid kohati täitsa hea oli , siis 2v3 korda olid ta kablutamised täitsa asjatud. Oi kui ma vaid saaks aru, mis teda kohati nii endast välja viib ....Kuid kuna loodus pole seda teinud võtan ma järgmine kord kaasa oma vilkuvad sarved ja torkan need talle pähe, et mulle tänane päev meelde tuleks!
Hiljem läksime Mecuga (Grete tuli Hanaga). Ma ei saa aru mis selle hobusega toimunud on, really ?!?!?! Ta on sõites hoopis midagi muud, kui vaid nädal tagasi Nuiamäel. Ma ei mõista, kas tõesti olen mina suutnud asja nii teisiti teha. Igatahes on ta justkui ingel . Iga trenniga järjest parem, ma ei mõista seda fenomeni, lihtsalt ei saa sellest aru. Igatahes nii üleminekud, traavis, kui ka galopis edenesid. Ma ei saaks öelda, et nad perfectod olid, kui tõsiselt hea oli. Galopp on jälle selline nagu MECU galopp. Ma olen teda alati pidanud mugavaima galopiga hobuseks, nüüd tuletas ta meelde milleks ta võimeline on :)
Mecuga lõpetatud võtsin üle Hana ohjad. Korra nii, korra naa. Traaviga olen enam-vähem rahul, kui siiski, pean rohkem tegelema ta arendamisega. Lihtsalt istuma jääda pole veel mõtet. Kuigi ta alaliselt väga hea tasakaaluga hobune, et tunne ma, et galopp hea oleks. Liiga laiali vist, samas galopis pole pehme ka, vajub ratsmele jne... on millega vaeva näha...Kuid raudselt on tema minu kaine mõistus !!